Tööandjate reastamine on muutunud väga popiks tegevuseks ning erinevad valijad kuulutavad välja enda parimad. Kuidas need edetabelid koostatakse ning kuidas eristub teiste seas Unistuste Tööandja, kirjutab marketingi Instituudi omanik ja juht ning konkursi korraldaja Anu-Mall Naarits.
Tööandjate reastamine on moodne tegevus mitmel pool maailmas. Ikka selleks, et püüda tööotsijatele anda paremaid vihjeid ning sundida organisatsioone endid rohkem pingutama. Töökeskonna ja –kultuuri nimel, et inimestel tunduks just neis töökohtades mõnus, lahe, inspireeriv ja motiveeriv tööl käia.
Mainekad, ihaldusväärsemad ja unistuste tööandjad
Kuigi siin-seal on üritatud luua ka tööandjate reitingut, mis annaks tööandja headusest aimu lihtsalt ja sekunditega, pole seda seni suudetud.
Eestis oleme jõudnud olukorda, kus meie staazikaim uuringufirma TNS EMOR on juba aastaid püüdnud selgitada välja Eesti mainekamat ettevõtet. Küsitletakse inimest tänavalt ja esiviisikusse satuvad tuntud ettevõtted, kelle tooteid või teenuseid me poelettidel, teleekraanil, oma kodus kõige enam märkame.
Ka kaks suurt konkurenti personaliotsingu vallas, CV Keskus ja CV Online, reastavad tööandjaid. Nendes küsitlustes küsitakse juba täpsemalt, mille poolest üks või teine tööotsija või mitteotsija seda või teist ettevõtet hindab. On selleks siis palk, firma kõrge töökultuur, huvitavad rahvusvahelised projektid, lahe meeskond või midagi muud. Kindlasti on sellised küsitlused tööandja välise maine osas täpsemad, kuna küsitakse konkreetselt tööandja kohta. Erinevusena uurib CV Keskus inimestelt põhjalikumalt mitte vaid meeldivate, vaid ka ebameeldivate ettevõtete kohta ja lahutab siis laitjate arvamused kiitjate omast.
Kui vaadata personaliotsingufirmade läbiviidud uuringute tulemusi, siis ei erine nad palju EMORi omadest: eesotsas on ikka ja jälle vanad tuntud tegijad mõne suure toidu- või elektritootjaga.
Unistuste tööandja on sarnane nii seest kui väljast vaadates
Selleks, et pakkuda personalijuhile töövahendit, mis aitaks paremini kujundada selgelt eristuvat tööandja brändi, astusime Unistuste Tööandja konkursil hindamismetoodikaga paar sammu edasi.
Otsustasime viia kokku kolm vaadet: lisaks sellele, missugune paistab ettevõte tööandjana väljapoole, missugune ta paistab oma töötajate jaoks ning kuhu ettevõte oma tegevuse eristuva tööandja brändi loomisel fokusseerib.
Kandideerivad organisatsioonid said võimaluse küsida oma mulje kohta inimestelt, kes olid neile kandideerinud või sihtgruppidelt, kelle seas nad tahtsid silma paista. Teise infotahu saime neis samades organisatsioonides töötavatelt inimestelt, küsides, mille eest nad oma tööandjat kiidaks. On neid, kes ei kiida millegi eest ja neid, kes väga paljude asjade eest oma töökohta kiidavad.
Kolmandaks kirjutavad Unistuste Tööandja konkursi raames ettevõtete juhid ja personalijuhid, mida nad oma töötajate jaoks tegelikult teevad ning kuidas töötajad rahul on.
Selline mitmetahuline uurimismetoodika annab võimaluse hinnata ettevõtteid ja organisatsioone, kes võib-olla meedias kunagi silma ei paista või kelle tegevus on suunatud välisturgudele. Oluline pole seega enam toodete ja teenuste tuntus või rahakoti suurus, vaid reaalselt töötajate huvides ettevõetavad sammud, mida naudib nii olemasolev personal, kuid millest on teadlikud ka konkurentide juures töötavad inimesed. Selles mõttes võib Unistuste Tööandjaks tulevikus saada ka väikefirma, kes oma selge ja sihikindla tööga suutnud omas valdkonnas endast kujundada töökoha, mis pakub just nendele sobivatele inimestele parimaid töötamise võimalusi ning oskab seda ka väljapoole kommunikeerida.
Kõige lõpuks võtsime appi kogenud žürii, kellel on kogemusi nii personalivärbamise- ja juhtimise kui ka turunduse valdkonades. Nemad aitasid kogutud infot mõtestada ja järjestasid parimad.
Ma loodan väga, et oleme sammu võrra lähemal terviknägemisele, mis aitab personalijuhtidel luua selgelt eristuvat ja fokusseeritud tööandja brändi.