Kõik Venemaal toimuv tundub siitmailt vaadates ehmatav, hirmutav ja ebakindlust sisestav. Asi pole ainult vastastikustes poliitilistel põhjustel rakendatud sanktsioonides, vaid selles, kas ja mil määral peaksime üldse arvestama Venemaa kui tõsise majanduspartnerina. Ja kui arvestame, siis mida peaksime tegema täna, et kestvat kriisi enda kasuks pöörata.
Turundajana olen arvamusel, et pole vahet, mis põhjustel on tekkinud kriis, sest nagu teame, saab iga kriis ükskord läbi. Sageli muutuvad kriiside käigus mitte üksnes mängureeglid, vaid ka mängijad – ühed annavad alla, teised avastavad tekkinud vaakumis elu võimaluse.Rääkides pingestunud olukorrast, peaksime silmas pidama, kas ja mil määral mõjutab see tarbijate ja äripartnerite väljakujunenud arvamusi ning hoiakuid meist ja meie toodetest-teenustest. Olles hiljuti küsitlenud Venemaa reisikorraldajaid pole me märganud, et ülivõrdeline suhtumine Eestisse kui reisi sihtkohta oleks kriisi tõttu kannatanud. Avame neid ja ka muid taustu rohkem ka Vene äri meistriklassis oktoobri alguses.
Venemaa oli ja jääb oma lähedusega meie oluliseks majanduspartneriks nii kriisis kui pärast selle lõppu. Sealsed tarbijad tunnevad meid, meie kaupa, usaldavad meie kvaliteeti ja seal on meil olemas kõige tugevam turunduslik valuuta: pikaaegsed isiklikud sidemed. Venemaal ärilist tulevikku lootvad ettevõtted peaksid panustama topeltmahus kommunikatsiooni, mis räägib meie lugupidamisest vene tarbija vastu. Peame mõistma, et seni meisse ja meie toodetesse positiivselt suhtunud Venemaa tarbijad võivad aegamööda hakata meist eemale pöörduma vaid seetõttu, et neile tundub, nagu me halvustaks neid nende veendumuste tõttu.
Üks parimaid kriisi õppetunde pärineb Taani-Rootsi piimanduskontsernilt Arla, mis langes 2005. ja 2006. aastal islamiriikide üleüldise boikoti ohvriks pärast seda, kui Taani ajaleht avaldas rea pilapilte prohvet Muhhamedi aadressil. Kaotades täielikult oma 550 miljoni dollari suuruse tähtsaima välisturu Lähis-Idas, oli Arla sunnitud distantseeruma riigis valitsenud üldisest hoiakust, et islamistide, kui mittedemokraatide ees, pole vaja vabandada, ning nad alustasid oma enda vastupidist kampaaniat. See kampaania nägi muuhulgas ette lobi Taani peaministri juures, pressiteateid, suuri reklaampindu mitmete islamimaade ajalehtedes, tihedat tööd Põhjamaade islamikogukonna kaasamiseks ning ka suurejoonelist heategevuse käivitamist islamiriikide laste ja vaeste toetamiseks. Kampaania sisuks oli Arla lahti sidumine riigi üldisest negatiivsest mainest ning ennekõike ajalehes ilmunud pilapiltidest. Ettevõte selgitas, et tema selliseid pilte ei toeta ning teeb kõik, et panna valitsus ja meedia nende eest vabandama.
Nii nagu ka meil täna, oli Arlal võimalus astuda ühte sammu riigi üldise seisukohaga, sedastades, et „kui islamimaad kriitikat ei talu ja demokraatiat ei mõista, siis pole see lääne mure ja tuleks leida uusi demokraatlikumaid turge.“ Aga Arlas vaadati kaugemale ja mõeldi ratsionaalselt. Tugev töö kriisi keskel päästis Arla halvimast. Peagi suutis kontsern veenda mitut islamiriiki oma heades kavatsustes ning 1-2 aastaga müügimahud taastada. 1,5 miljonit dollarit päevas oli võitlemist väärt. Olgugi, et see samm pani Arla pahameelesurve alla koduturul, kus tema tegevust islamile pugemisena käsitleti. Usun, et kokkuvõttes oli kommunikatsioonitöö firmale ühtlasi pikaajalise positiivse mõjuga: „kui oled korra suutnud võita haavatud inimese südame, siis oled saanud tema sõpruse kauaks“.
Julgen väita, et vaatamata poliitilistele mängudele ja manöövritele on Venemaa tarbijad endiselt Eesti sõbrad. Nad tahavad siia reisida, siit kaupu osta ja nad eelistavad teatud sektorites just meie kaupu kõigile teistele. Täna oleks tark nendesse suhetesse topeltenergiaga panustada, demonstreerides, et nii nagu ka nemad, ei juhi meid mitte poliitilised tuuled, vaid tarkus ja üksteisest lugupidamine. See on minu arvates targeim turundus, millesse täna Venemaal panustada.
Isegi siis kui teie ettevõttel pole täna Venemaal ärihuvisid, tasuks mõelda, kas mitte just kriis poleks parim aeg nendega algust teha. 140 miljonit inimest ja sajad tuhanded ärid on äraootaval seisukohal homse suhtes, paljud firmad tõrjutakse välja, kuid turg teatavasti tühja kohta ei salli.
Anu-Mall Naarits