Üks tubli Eesti palkmajade tootja soovis alustada oma toodete suurejoonelist eksporti Saksamaale. Tulles esmalt ekspordikoolitusele, viis ta nagu kord ja kohus läbi turuanalüüsi ja avastas, et palkmaju pakutakse Saksamaal rohkem kui piisavalt, kuid hoopis keerulisem on leida nende kokkupanijaid. Toodetele poleks ruumi olnud, teenusele aga küll.
Istudes õhtuti pärast kurnavat tööpäeva teleri ette, elame kaasa erinevatele meelelahutuslikele saadetele, olgu siis väljakutseks mälumäng või laulustaaride mõõduvõtt. Lihtsad ja kaasakiskuvad formaadid, mis on meieni jõudnud mujalt maailmast ühe või teise litsentsi kasutamise õigusena. Eestist rändavad välja kümned tuhanded eurod. Aga milliseid meie endi loodud saateformaate teiste riikide televaatajad nautida võivad?
Hiina ekspordiasjatundja, endine WTO Finantsteenuste kaubanduskomitee esimees Quan Zhao, kelle detsembris Tallinnas toimuvale Eesti teadaolevalt esimesele Teenuste ekspordi konverentsile kõnelema kutsusime, aitas meenutada mitut huvitavat asja. Maailma arenenumates riikides nagu USA, UK ja Saksamaa on koguekspordist üle poole just teenuste käes. Eestis alla veerandi.
Vähemoluline pole, et kui vaadata ekspordikasvu riikide lõikes, siis on just teenused need, mis majanduskasvu ülespoole veavad. Moodsad IT ja meditsiiniteenused on omakorda kõige suurema lisandväärtusega. Enim on sellest kasu lõiganud India, kes kasutades suurepärast inglise keele oskust, on alates 2000. aastast oma riigist väljamüüdavate teenuste mahtu 11 korda kasvatanud! Kui Hiina sõnum maailmale on olla maailma tehas, siis India reklaamib end juba ammu maailma kontorina. Sama tee on valinud ka näiteks väike Iirimaa.
Rääkides ekspordi tähtsusest Eestis, kõneldakse enamasti toodete/ teenuste ekspordist üldises võtmes, jättes tähelepanu pööramata sellele, et tegelikult on ju tegu täiesti erinevate viisidega. Sedasama joont hoiavad ka Eesti ekspordi tulevikust rääkivad riiklikud alusdokumendid nagu näiteks Made in Estonia 3.0. Ometigi on ju meile kõigile selge, et inimmahuka ja odava tootmise jaoks ei ole Eestis kunagi piisavalt ressurssi, suurema lisandväärtusega teenuste loomist saab aga alustada vaid mõne inimesega ilma suurte kapitalimahutusteta. Miks ei võiks ka Eesti võtta sihiks teadliku teenuste arendamise ja eksportimise? Skype on ju moodsate ja kõrge lisandväärtusega teenuste eeskujuks.
Teenuste eksport on erinev tooteekspordist. Teenus võib olla küll abiks toodete liigutamisel (transporditeenus), kuid tihti peitub suurem väärtus selles, kuidas oma nutikalt kontseptsiooni luua ja arendada. Kui kaup on füüsiline asi, siis teenus pakub kogemust. Päris kindlasti ootavad Eesti teenusteloojad ja arendajad riigilt rohkem abi selles osas, kuidas oma kompetents ja teenused ekspordikõlblikeks ärimudeliteks muuta.
Rääkides teenustest, ei räägi ma üksnes vanadest traditsioonilisest teenustest nagu transport, ehitus või turism. Meie ümber tegutseb palju andekaid arste, arhitekte, disainereid, juuksureid, teleprodutsente, IKT asjatundjaid jne. Kõik nad on leidnud oma käekirja, edutoovad mudelid ja kontseptsioonid. Kõiki neid saab lahti mõtestada ning luua nendest ärimudelid, mida omakorda mujal maailmas edukalt müüa. Ilma, et peaks ise teise riiki päriseks elama kolima.
Kõik firmad ei pea tootma Nokiaid või iPhone, sajad tuhanded firmad maailmas teenivad raha nende telefonide remondiga. Katuste jääpurikatest puhastamise oskus võib näida tühisena, ometigi on selle järgi hooajaline nõudlus kümnekonnas riigis: kui oled leidnud oma parima puhastusnõksu, siis patenteeri see ja müü kasutusõigus koos juhistega just nende maade hooldusteenust pakkuvatesse ettevõtetesse. Arst, kes oskab ravida, leiab alati head palgatööd ükskõik millises riigis, kuid arst, kes suudab teadlikult töötada välja oma ravimetoodika, saab sellest teha sadu korda suurema rahalise tuluallika.
Mina eelistan Eestit, kes loob ägedaid ja huvitavaid teenuseid, mitte ainult ei ekspordi parimaid spetsialiste. Ootan väga, et just teenuste ekspordist võiks saada meie riigi üks arenguprioriteete.
Tule Eesti esimesele rahvusvahelisele konverentsile Teenuste eksport: 100 ideed, mis toimub 2.detsembril Tallinnas, Energia avastuskeskuses.