03.12
2014

100 ideed konverentsilt Teenuste eksport: 100 ideed

Meie rohkem kui 100 ideed konverentsipäevalt:

Quan Zhao

  1. Teenuste müük erineb toodete müügist selle poolest, et teenuste osutamiseks on mitmeid võimalusi: piiriülene tarne, välisriigis tarbimine, inimeste liikumine jne
  2. Üle poolte teenuste müügist tehakse välisriigis läbi kaubandusliku kohaloleku.
  3. Teenused on majanduses üha tähtsamad. Teenuste müük moodustab umbes 70% kogu SKPst.
  4. On oluline leida väärtust lisav teenus toote väärtusahelas.
  5. Interneti teel tehtavad teenused on kasvanud jõudsasti, 14% alates 2005. aastast, see on teenuste kõige kiiremini kasvav osa.   
  6. 67% Eesti SKPst on teenustes, töötajaid on teenustes 64%.
  7. Eesti majandus on väga suurel määral sõltuv kaubandusest teiste riikidega, eriti  teenuste kaubanduses: teenuseid kogu kaubandusest on 32%, mis paneb meid 4 kohale OECDs.
  8. Eestil on väga hea ärikeskkond: atraktiivne maksusüsteem ja hea digitaalne infrastruktuur.
  9. On kuni 10 erinevat faktorit, mis mõjutavad teenuste eksporti ja eristavad seda toodete kaubandusest.
  10. Selleks, et olla edukas rahvusvaheliste teenuste valdkonnas peab sul olema teenustele orienteeritud äristrateegia, sa pead investeerima immateriaalsetesse varadesse ja sul peavad inimesed ise brändi „üles töötama“.
  11. Investeeri oma kommunikatsioonistrateegiasse, saa internetis nähtavaks, räägi oma lugu, sest sul pole näidata füüsilist toodet.
  12. Järgi ametlikku poliitikat.
  13. India positsioneerib end kui maailma kontorit, olles tugev IT ja äriprotsessiteenuste ekspordis.
  14. On oluline saada sisse väärtusahelasse, siis saad fokusseerida end tegema vaid seda, mida teed kõige paremini ja ei pea muretsema terve väärtusahela pärast.
  15. Teenuste kaubandus sõltub väga palju kultuurist ja keelest.
  16. Eesti peab keskenduma nendele turgudele, mis on talle lähemal (Põhjamaad ja Skandinaavia), samas ei tohi kõrvale jätta teisi turgusid, kuna erinevatel turgudel on erinevad võimalused.
  17. Otsi teenuseid, mis on väärtusahelas kõrgemal ja mis toovad rohkem raha sisse.

Mikhail Markin

18. Vali 3-4 riiki (ära jää vaid ühe riigi juurde), mis on lootustandvad nende SKP ja finantsiliste näitajate tõttu, mida saab analüüsida valitsuse või teiste allikate statistika põhjal.

19. Kasuta Google’is Factbooki, mis on iga riigi kohta saadaval.

20. Tööta lähedaselt enda sihtturgude Kaubanduskodadega, kes on valmis sind aitama.

21. Kasuta Google Alert’se, mille aluseks on su konkurentide nimed ja tegevused.

22. Mõtle välja, kes on su klient kasutades kõiki saadavalolevaid vahendeid: kõned, isiklikud külastused, internetiotsingud, Expo külastused jne.

23. Võta endale kohalik müügiesindaja kui võimalik.

24. Ole nii lihtsalt mõistetav kui võimalik.

25. Jää enda plaanide juurde, ole järjepidev.

26. Loo ja arenda välja tugev bränd ja kasuta seda, kanna seda kõikjal: travelsim.com

27. Võta kasutusele kohaliku turu teenuseinformatsioon – keel, pakendid jne.

28. Uuele turule sisenemise eelarve on tuhandeid-tuhandeid eurosid, võta arvesse 3-4 päevased ärireisid paar korda kuus üle maailma, rahvusvaheliste konsultantide palkamine kuid alguses alusta aeglasemalt, investeeri peamiselt ärireisidesse.

29. Anna välispartneritele aega, lisaks eelnevale palka tõlk ja kohalik esindaja.

Kaido Väljaots

30. Uuringutest selgub, et sissetulek ei mõjuta õnne.

31. Rahvusvahelised talendid on kõige rohkem rahul ja kõige õnnelikumad Eestis.

32. Tasub eksportida kuna turg on väike ja hinnad madalad.

33. Põhja turud ja europrojektidega seotud riigid on olnud HeiVäli jaoks kõige atraktiivsemad eksportimiseks.

34. Hea mõte on leida suurem kontsern, kellele oma teenust pakkuda/ müüa ja läbi nende jõuda mitmele rahvusvahelisele turule.

35. Õpikutest tuttavat visiooni, strateegiat ja tegevusplaani on ka reaalsuses vaja.

36. Tuleks jagada oma plaani ja saada kriitilist tagasisidet, et ennast parandada, kuid otsi ka õnnelikku juhust, selleks pead oma klientidele meeldima (meeldiv partner, teed rohkem, kui oodatakse, pead tähtaegadest kinni).

37. Arvesta, et kõik võtab rohkem aega, kui algselt plaanitud.

38. Just for fun on ka hea põhjus ekspordiga alustamiseks.

39. Soomes on tavaliselt üks otsustaja, peab aru saama, kes see on.

40. Rootslased on rohkem eestlaste moodi, kuid peavad jõudma omavahel konsensusele.

Ele Reiljan

41. Suuremate riikide äriklientide puhul peab jõudma oma teenusega kriitilise massini (füüsiline võrgustik, et teenus oleks kättesaadav), et sind tõsiselt võetaks, samuti on oluline järjepidevus.

42. Eraklientide puhul toimivad PR artiklid meedias; parem, kui kõnelejaks on kohalik või kohalikku keelt vabalt valdav inimene.

43. Töötavad tutvumishinnad, erinevad kampaaniad.

44. Läti ja Leedu puhul on hind olulisem, kui kvaliteet, vähemalt tutvustamise faasis. Alati võrreldakse kõige soodsama pakkujaga.

45. Kliendi ja turu tundmine on väga oluline, kodutöö tuleb teha ka kliendi eest, et teda veenda, kuidas sinu teenus tema eraklienti aidata saab.

46. Kliendiharjumused ja -teadmised on väga erinevad, keeruline on õpetada klientidele uue tehnoloogia kasutamist. Nt puutetundlik ekraan ei ole Lätis ja Leedus harjumuspärane. Võiks kasutada infograafika võimalusi.

47. Erinevalt Eestist eelistatakse Lätis ja Leedus inimestega, mitte masinaga suhtlemist.

48. Lätis ja Leedus ei oska eraklient kohati arvata enda ajakulu ja väärtustada oma aega.

49. Arvesta, et Läti ja Leedu on omavahel erinevad. Läti on rohkem Eestiga sarnane, Leedu on hoopis teine maailm.

Sander Adamson

50. Tuleb arvestada rahvusvahelise kaubanduse maksustamise muudatusega alates 1.01.2015, mis puudutab ringhäälinguteenuseid, elektrooniliselt osutatavaid teenuseid ja telekommunikatsiooniteenuseid.

51. Muutub teenuse osutamise ja käibe tekkimise koht – tekib selles EL-i liikmesriigis, kus klient asub, käive tuleb maksustada vastava riigi käibemaksuga, mis tuleb tasuda vastavale riigile. Suurem administratiivne kohustus ettevõtjatele: tuleb teada kõikide liikmesriikide käibemaksumäärasid, registreerida käibemaksukohustuslaseks kõikides riikides, leida kohalik abiline maksete administreerimiseks. Võimalik rakendada ka lihtsustatud erikorda, teavitada sellest maksuhaldurit.

52. Tuleb leida võimalus oma kliendi asukoha tuvastamiseks ning üle vaadata toodete hinnad.

Jan Haines

53. Hea äriidee saab alguse hoolikast vaatlusest.

54. Identifitseeri probleem, mis on praegu aktuaalne ja paku sellele lahendus.

55. Jaota protsess väiksemateks osadeks ja leia milline on ettevõtete jaoks kõige problemaatilisem või keerulisem ja paku  spetsiifilist lahendust. Värba inimesed iga osa jaoks eraldi -> kõrge efektiivsus ja suur skaleeritavus.

56. Kaalu sõltuvust suurtest klientidest.

57. Ära alahinda kultuurierinevusi. Näiteks eestlaste kommunikatsioonimeetod on väga lühike ja täpne võrreldes Saksa meetodiga.

58. Ära tee toodet keeruliseks, müü lihtsat asja vähemalt 2 aastat. Sa saad alati toodet hiljem keeruliseks teha.

59. Vahete vahel pead sa harima oma klienti teenuste osas, et nad hakkaksid neid vajama.

60. Hea ärimudel on see, kui saad töötada kodust, pakkuda online teenust ja ei pea liikuma teistele turgudele.

61. Iga kahe aasta tagant tuleks tulla turule uue tootega, muidu liigub turg eest ära.

Dan Mikkin

62. Inglise keel on esimene asi, millega kogu meeskond peaks alustama.

63. Koduleht peab olema inglise keeles.

64. Üks mõte korraga, eriti kehtib see välisturgude kohta. Otsusta ära, millest sa tahad rääkida, järjekindlalt ja korduvalt.

65. Ole avalik, ära varja midagi: aktiivsus sotsiaalmeedias (FB, Twitter, LinkedIn), tuleb jälgida, mida rääkida, ka isiklikul tasandil.

66. Leia õiged inimesed, koostööpartnerid (sild).

67. Uuele turule minekul peaks olema tööriistakast, mida avada, mille najal inimesi koolitada.

68. Rootslased peavad oma turuks kogu maailma.  

69. Ole kingsepp, kellel on kingad jalas -> ole arusaadav, usaldusväärne ja järjepidev kommunikatsioonis ja tegemistes.

70. Ole õige suhtumisega, fokusseeri sellele mida teed.

71. Ühele uuele turule minek alates esimestest kontaktidest on võtnud kaks aastat.

72. Eesti ei ole testturg – asjad, mis toimivad Eestis, ei pruugi toimida mujal maailmas ja vastupidi.

73. On hea, kui väliturul tekib kriitiline mass konkurentsi. Konkurente on vaja, et teema oleks turul aktuaalne, et tekiks võrdlusmoment.

Eero Kotli

74. Üks viis minna välisturule on koos kliendiga.

75. Eestlastel on välisturgudel hea maine.

76. Kindlasti on vaja „kodustatud“ Haraldit, et uksed lahti saada (edasi saad ise hakkama) -> otsi toetusmehhanisme EAS-st.

77. Arvesta, et esmane värbamine ei pruugi edukas olla.

78. Lammuta oma teenus tükkideks, turg ei pruugi olla valmis kogu väärtusahelat katvaks teenuseks.

Helena Lõhmus

79. Äri tugineb sellele, mida on inimestel eluks igapäevaselt vaja. Järelikult on seda vaja ka teistes riikides.

80. Selge sõnum ja ühesugune lubadus kliendile kõigi töötajate poolt kõikidel turgudel.

81. Kui on endal tugev ja toimiv kontseptsioon ning kättesaadavad ressursid, proovi see maha müüa ka teistele.

82. Tooted kui lisaväärtus pakutavale teenusele.

83. Paku frantsiisipartnerile detailideni lihvitud teenust.

84. Personali arendamine on frantsiisi puhul olulise tähtsusega – kuidas inimesi arendada, koolitada jne?

85. „Omade“ ring frantsiisipartnerite valikul.

86. Rõhk koolitustel, inimeste arendamisel.

87. Frantsiis sobib neile, kes soovivad luua äri kindla peale, ei taha jalgratast leiutada. Frantsiisiandja pakub tuge äri loomisel ja juhtimisel, enda kapital ei pea olema suur.

88. Frantsiisipartner peab tõestama, et ta suudab frantsiisiandja äriga hakkama.

89. Kindlustunne baseerub usaldusel.

90. Äripind peab jääma frantsiisiandjale – kui frantsiisipartner ebaõnnestub, siis pind on ikka frantsiisiandja oma ja saab äri jätkata nii, et klient ei saa aru, et vahepeal on toimunud muudatused.

91. Sekku kohe kui näed oma frantsiisipartneri puhul esimesi ebaõnnestumise märke.

92. Frantsiisiäri on ettevõtluse kogemuste saamise periood, ebaõnnestudes saab lepingu ära lõpetada.

Piruza Harutjunjan

93. Uuri turgu, mis on juba olemas ja leia oma nišš.

94. Korralik juriidiline dokument on oluline, et ära hoida kultuuri eripäradest tulenevaid üllatusi.

95. Arvesta, et tihtipeale pead suutma arendada oma ideed oma põhitöökoha kõrvalt, varu selleks aega, ole valmis ohverdama oma puhkusi.

96. Personaalsed kohtumised on mitme-kultuuriliste meeskondade puhul olulised ja aitavad lepinguteni.

97. Äpi valmimine võttis 3 korda rohkem aega kui planeeritud, samas see andis võimaluse saada hakkama oma vahenditega.

98. Arvesta ajakulu täpsemalt oma plaanidesse.

Tony Hayes

99. Kui sa laiendad oma äri teadmata turgu kuhu sa oled sisenemas, siis sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed.

100. Otsi võimalusi uutel turgudel, veeda seal aega, et neid võimalusi leida.

101. Kinnisvara mudelit saab kasutada paljudes valdkondades – rentides katustel oleva pinna reklaamideks ja siltideks.

102. Mõtle, kas saad kasutada kriisi/madalseisu selleks, et osta pinda odavama hinnaga, et seda hiljem kallimalt rentida.

103. Planeeri oma järgmised sammud mitu aastat ette.

104. Leia võimalused, mis toimivad sinu koduturul ja võib olla toimivad need ka võõral turul, investeeri uuringutesse.

105. Alati ürita saavutada lubatust rohkem: rohkem raha, rohkem teenuseid, rohkem raha.

106. Oma kliendiga tuleb suhelda, kohtuda isiklikult, neile tuleb helistada; tuleb panna tundma nagu sa hooliksid neist

107. Ümbritse ennast talentidega, isegi siis kui sa pead rohkem maksma. Otsi neid, kes võiksid sind millalgi asendada.

108. Tunne sihtturu seadusi ja maksusüsteemi detailselt; palka kohalikud professionaalid, kes saaksid sind aidata.

109. Ole teadlik töötajate õigustest. Mõningates riikides sa ei saa neist lahti isegi siis, kui nad pole sulle sobivad.

110. Kvaliteeditaseme pidev tõstmine, ootuste ületamine.

111. Kust ja kuidas leida oma nö usaldusväärne jope välisturul? Kuidas teda motiveerida/ millist kommi pakkuda?

  • Suhtlusvõrgustikust – sugulased, kirjasõbrad, konverentsid, suust-suhu referentsid
  • Peab proovima ja julgema katseajal lahti lasta
  • Sama valdkonna inimene, kellel on kirg juba teema vastu. Elab rolli sisse, omab kontakte – anna „Haraldile“ vastutust, et ta saaks olla tsaar/ kuningas.
  • Testida-testida, et inimese usaldusväärsust kontrollida, taustauuringud.
  • Otsida sotsiaalvõrgustikust -> Linkedin

112. Nimeta veel mõni erinev teenuste ekspordi jaoks sobiv ärimudel

  • „Long tail“ – bestseller < (palju vähem tavalisi pakkumisi) nišitooted
  • Äpp-i vormi müük
  • B2C kergem kasvuks

113. Kas on lihtsam saada finantseerimist toote või teenuse ekspordiks?

  • Toote ekspordiks on lihtsam, sest ekspordiplaan on enamasti selgemalt kirjeldatud ja toode on käega katsutavam

114. Kuidas luua tugiteenuse võrku eksporditavale tootele?

  • Peab analüüsima hulgimüügi ettevõtjaid kindlate kriteeriumite järgi, kes oleks võimelised alltöövõttu osutama
  • Proovida juba analoogset teenust pakkuvaid ettevõtteid ja oma toode neile integreerida
  • Osta tugiteenus kohapealt sisse – nt. remote support arvutitoote puhul + tal võimalik tellida ka eraldi inimene kohapeale. Turva- ja kultuurikaalutlustel kohapeal.

115. Milline on SME-de ekspordikogemuste õnnestumiste ja läbikukkumiste suhe? Kuidas saaks poliitika kujundada (ministeerium) paremat sisendit ettevõtjatelt, et nende huve ka rahvusvaheliselt esindada?

  • 50/ 50 Tuleks lihtsustada ligipääsu informatsioonile turgude kohta
  • 20 edu /80 . Teadmistesse/ oskustesse panustamine
  • 70 edu / 30. Koolitused, avatuduste päevad

116. Kuidas panna edasimüüjad rohkem müüma?

  • Fänn, otsi kohe fänni
  • Minimaalne müük aastas + kick back exclusive

117. Tüüpvead uuele turule minnes? Ajafaktor? Konkurentsivõime?

  • Ressursikulu alahindamine (aeg, raha)
  • Kodutöö/ turu-uuring tegemata
  • Kontaktid loomata, sidemeid ei ole
  • Enese võimete ülehindamine (teadmised puudulikud=
  • Teenus/ toode lõplikult välja arendamata
  • Kannatamatus
  • Kohalik kultuur- ei tohi eeldada, et nad saavad Sinust aru.
  • Tundmatus
  • Internetis tehtud turu-uuring ei anna õiget ülevaatlikku pilti

118. Milliseid affiliate võrgustikke võiks kasutada välisturgudele sisenemisel kasutate

  • Läbi kuulsuste – mitte reklaamima vaid osaluse näol
  • Twitter
  • Läbi klientide – kommunikatsioon välispartneritele

119. Kas Sa pead olema edukas koduturul enne kui sa lähed välisturule?

  • Tootega ei pea. Teenusega peab -> see on referents, mida saab näidata
  • Ei pea. Tootearendust võib olla soodne teha kodus, aga müüa ta orient. Kohe välja.
  • Jah, sest peab olema enesekindlus, kogemus, raha, ärimudel, julgus.
  • Ei pea. Eesti turult ei maksa järeldusi teha. Mis siin ei tööta, võib töötada mujal.

120. Millal teenuse ekspordist loobuda? Miks?

  • Minnakse kiirelt, turgu ei tunta, kohe saab otsa – Kultuurilised erinevused, tuleb aega võtta, kohalikega suhelda, kohalik tööle, statistika pole adekvaatne.
  • Kui pole kasumlik. Pole enam võimalik edasi minna (raha ja kannatus otsas)
  • Tihe konkurents / toode pole skaleeritav

121. Kui siseneda välisturule läbi partnerite võrgustiku loomise, siis kuidas partnereid kõige paremini „enda lainel“ hoida ja motiveerida distantsilt?

  • Kampaaniate tugi, Ajalised boonused, mahulised boonused
  • Hästi enda idee maha müüa
  • Anda ajapikku rohkem osa ärist

122. Kuidas kohandada oma müügi- ja turunduskontseptsioon uuel turul? Kust maalt läheb piir (Walmarti ebaedu laienemisel)?

  • Küsi tagasisidet. Oleneb, mille järgi firma peaks eristuma. Värbamine, logistika jne võib muutuda.
  • Küsi, mida ekspordi partner saab lisaks pakkuda.
  • Oleneb turust! Turu-uuring! Isegi firma nimi võib erinevates riikides erinevaid asju tähendada.
  • Õpi tundma oma sihtrühma vajadusi

123. Kas peab olema igas kohalikus keeles eraldi veebilehekülg või kõik keeled peavad olema samal aadressil?

  • Samal lehel, mitu keelt

124. Kuidas humoorikal viisil, läbi nalja panna klient Lätis ja Leedus uut tehnoloogiat kasutama?

  • Kuna lätlased ja leedulased arvavad, et eestlased on uimased, siis teha telereklaam, et isegi uimased eestlased suudavad pakiautomaadiga saadetisi saata.

125. Kuidas läbi põnevuse tekitamise panna klient Lätis ja Leedus uut tehnoloogiat kasutama?

  • Tarbijamäng = automaadis pead seejuures ka midagi tegema (õpetab automaati kasutama) + „magus“ auhind + pead tuttavale kogemust jagama (sotsiaalmeedia)
  • Elus inimene Omniva automaadi või konkurendi postkontori juures – looma vms. kostüümis   -> teenuse tutvustuskampaania -> meediakajastus garanteeritud
  • Kappidesse peita autovõtmed. Inimesed otsivad need ülesse. Telesaates üks võti avab auto ukse ja mängija saab auto auhinnaks.
  • Automaadile „elusa näo“ andmine – ekraanile video elusa inimesega, seega klient ei suhtle enam ekraaniga vaid inimesega.

126. Kuidas läbi uudishimu tekitamise panna klient Lätis ja Leedus uut tehnoloogiat kasutama?

  • Kasutada turul tuntud tegijat (Laima) ja temaga ristturundus. Saad tasuta temalt shokolaadi, mille saad automaati panna ja sõbrale saata
  • Videod ja visuaalsed manuaalid et turgu ja kasutajaid harida
  • Meedia – artiklid, näited teistelt turgudelt, kus teenus juba töötab
  • Tuua välja eelised – maksumus, aeg
  • Pakiautomaadile hääl külge, mis kutsub nt. „Sulle on kink“ ja vajutades koodi, leiad kommi.

127. Kuidas läbiootamatuse panna klient Lätis ja Leedus uut tehnoloogiat kasutama?

  • Häälega ekraan, kui inimene läheneb, siis sensori abiga hakkab ekraan rääkima ja kutsub kasutama.
  • Saata automaati väike meene või kingitus potentsiaalsetele klientidele
  • Panna pakiautomaadi kõrvale seisma inimene, kes abistab selle teenuse juures ja julgustab kasutama
  • Proovinädalal tasuta. Veenda inimesi / ettevõtteid proovima, et see on lihtne ja odav kasutada. Ja pakkudagi, et esimesel nädalal või esimesed pakid saata tasuta
  • Pane päris inimene pakiautomaadi juurde või lisa nö hädaabi nupp, millelt vastab päris inimene või sildike/kleeps: „alustamiseks vajuta ekraanile“
  • Teenuse turundamine läbi arvamusliidrite või rahvuskangelaste, iidolite.

128. Kuidas läbi võistlusmomendi panna klient Lätis ja Leedus uut tehnoloogiat kasutama?

  • Fotojaht/ netimäng/ orienteerumine veebilehel, kus peab ära tundma kolme pakiautomaadi asukoha (poe nime vms järgi)
  • Pakiautomaatidele valgussensor, tervitusnägu, ekraanipildile kasutada sõbralikku nägu ja teksti.
  • Võistlus paki saatjate seas ja paki väljavõitjate seas. Kui palju aega läheb puutetundliku ekraani puutest kuni protsessi lõpetamiseni.
  • Võistlusloosimine nende vahel, kes aasta jooksul saavad X arvu pakke.
  • Pakisaatmise võistlus: kes saadab nädala jooksul kõige rohkem pakke?
  • Laialt kasutatav sektor (valida koostööks) nt. iluteenus (mis poleks ka väga kallis) suurim koostööpartner valida sektoris (eelis kohe tõuseb) ja teha koostööd.

129. Kuidas läbi hasardi tekitamise panna klient Lätis ja Leedus uut tehnoloogiat kasutama?

  • Panna ekraanile tervitusvideo liikumisanduriga, see tähendab, et inimese lähenemise peale hakkab tööle
  • Pane ekraan tööle
  • Kasuta hinnaga motiveerimist
  • Mäng ekraanil, mängi nutitelefonis + proximity messaging
  • Kui esimene puudutus puuteekraanil on tehtud, siis tuleb kuuldavale aplaus või muu ergutushüüe
  • Pakiautomaat vilistab igale möödujale ja näitab tutvustavat videot.
  • Pane see rääkima

130. Kuidas läbi oskuste arendamise panna klient Lätis ja Leedus uut tehnoloogiat kasutama?

  • Raadiomäng jõuluajal (esimesed, kes jõuavad saavad šokolaadid kappidest)
  • Infograafika karaktiseerimine, juhised ekraanil on-off.
  • Facebooki mäng, mis imiteerib postipaki kättesaamist (auhinnad!)
  • Saata koostööpartneritele nö. Reklaamkingitusi/ jõulupakke jms
  • Kappi saavad kasutada ka pakihoiuna (need, kes kappi midagi tellinud)
  • Teavituskampaania tehnilisest kasutamisest
  • Hääljuhtimisega teenindus automaadi juures

Loe osalejate tagasisidet esimeselt rahvusvaheliselt konverentsilt "Teenuste eksport: 100 ideed" ning vaata lisaks ka pildigaleriid kontaktide- ja ideederohkest päevast.

Infopesa: 
Kommenteeri meie Facebooki lehel

Vaata konverentse